Teofaania: määratlus, elemendid, Vana ja Uus Testament ja palju muud!

  • Jaga Seda
Jennifer Sherman

Mis on teofaania?

Teofaania on lühidalt öeldes Jumala ilmumine Piiblis. Ja see ilmumine esineb erinevates vormides mõnes Vana ja Uue Testamendi peatükis. Tasub rõhutada, et need on nähtavad ilmingud, seega on nad reaalsed. Pealegi olid need ajutised ilmumised.

Isegi need teofaaniad toimuvad Piiblis väga konkreetsetel hetkedel, kui Jumal püüab saata sõnumit ilma vahendaja, näiteks ingli, abita. Seega räägib Jumalik otse inimesega. Seega on need otsustavad faasid, mis kannavad suuri sõnumeid kõigile.

Hoiatus Soodoma ja Gomorra langemise kohta Aabrahamile oli üks neist hetkedest. Seega, kogu selle artikli jooksul mõista, mis on teofaania väljaspool sõnaraamatu tähendust, kuid tunda hetki, kus need esinesid Pühas Piiblis, Vanas ja Uues Testamendis, ning etümoloogilist tähendust.

Teofaania määratlus

Selles esimeses punktis mõistate te teofaania sõna otseses mõttes. Samuti saate teada veidi rohkem selle sõna päritolust ja mõistate, kuidas see jumalik ilmutus Piiblis esineb ja millised olid need hetked.

Sõna kreeka päritolu

Kreeka sõnavara andis alguse paljudele sõnadele erinevates keeltes üle kogu maailma. Kreeka keel on ju üks suurimaid mõjutusi ladina keelele, millega see tõi kaasa hiiglasliku mõju portugali keelele tervikuna.

Ja sõna "teofaania" puhul ei olnud see teisiti. Tegelikult on see sõna kahe erineva kreeka sõna ühendamine: Theos tähendab "Jumal", samas kui Phainein tähendab "näidata või ilmutada".

Ühendades need kaks sõna kokku, saame peagi sõna theosphainein, millest portugali keeles saab theophany. Ja ühendades tähendused kokku, saame tähenduseks "Jumala ilmutus".

Antropomorfne Jumal?

Väga levinud viga teofaaniast rääkides on selle segiajamine antropomorfismiga, mis on filosoofiline ja teoloogiline vool. See tuleneb kreeka keele terminite "antropo", mis tähendab inimest, ja "morphhe", mis tähendab "kuju", kombinatsioonist, kus mõiste omistab jumalustele inimlikke omadusi.

Piiblist ei ole haruldane leida tsitaate, mis omistavad Jumalale selliseid omadusi nagu tunded. Isegi temale viidatakse sageli maskuliinses vormis, mis annab tunnistust antropomorfismist. Näiteks võib tuua väljendi "Jumala käsi" kasutamise.

Omaduste paigutamise mõiste on aga kaugel sellest, mis teofaania tegelikult on. Sest selle kontseptsiooni kohaselt on jumaliku ilmumise korral tavaliselt tegemist Jumala vaimuga.

Kohtumine Jumalaga

Teofaania on lühidalt öeldes Jumala ilmumine, kuid see toimub palju otsesemalt kui muudel piibli juhtudel. Nagu öeldud, toimub see väga otsustavatel hetkedel, millest Piiblis on teatatud, kuna see on otsene kohtumine Jumalaga. Sellest rääkides on see mõiste juurdunud kristlikes religioonides, näiteks protestantismis.

See on üleloomulik kogemus, mille käigus usklik tunneb Jumala kohalolekut. Ka vastavalt ettekirjutustele usub usklik, kes kogeb seda kogemust, ustavalt Jumalasse, ilma igasuguse kahtluse või uskmatuseta.

Teofaania Piiblis

Piiblis esinevad teofaaniad äärmiselt otsustavatel hetkedel inimkonna ja Jumala vahel. Selle nähtuse esinemisi on Vana Testamendis rohkem kui Uues Testamendis. Need toimivad üldiselt hoiatusena kristlikule jumalikkusele uskuvatele.

Pühakirja järgi on suurim teofaania, mis on Piiblis kuni praeguseni toimunud, kindlasti Jeesuse Kristuse tulek. Antud juhul esimene, mis toimub tema sünnist kuni surmani, 33-aastaselt.

Uue Testamendi raamatute kohaselt on Jeesus Kristus Jumala suurim ilmutus, sest ta elas inimeste seas, suri risti lööduna, kuid tõusis kolmandal päeval üles ja ilmus apostlitele.

Teofaania Vanas Testamendis

Selles osas saate aru, millised olid otsustavad punktid, kus Vana Testamendis toimus teofaania. Tasub meeles pidada, et see nähtus on ajutine, kuid toimus otsustavatel hetkedel. See on siis, kui Jumal ilmub otse, ilma vahendaja abita.

Aabraham Sekemi linnas

Esimene piiblis esinev teofaania on 1. Moosese raamatus. Linn, kus toimub esimene Jumala ilmutus, on 1. Moosese raamatus Sekem, kus Aabraham (siin veel kirjeldatud kui Aabram) võtab koos oma perekonnaga suuna Jumala poolt tellitud Kaanani maade poole.

Tegelikult väärib märkimist, et Jumal on Aabrahamiga kogu tema elu jooksul alati rääkinud, mõnikord teofaanias, mõnikord mitte. Lõppsihtpunkt on Sekem. Nad jõuavad kõrgeimale mäele, kus asub püha tamm.

Selles ilmub Jumal esimest korda inimesele. Pärast seda püstitas Aabraham jumaliku korralduse kohaselt Jumalale altari.

Aabrahami hoiatatakse Soodoma ja Gomorra eest.

Soodoma ja Gomorra on linnad, mis on hästi tuntud isegi neile, kes tavaliselt Piiblit ei loe. Jumal hävitas need, sest neid peeti suure patu ilmsiks tegemise kohtadeks. Ja vahepeal hoiatab Jumal Aabrahami oma plaani eest.

See esineb ka 1. Moosese raamatus. Aabraham oli juba 99-aastane, kui ta asus Kaananimaal. Kolm meest sisenesid tema telki lõunatama. Sel hetkel kuuleb ta Issanda häält, mis ütleb, et tal sünnib poeg.

Pärast lõunat lähevad kaks meest Soodomasse ja Gomorrasse. Siis toimub teine teofaania: Jumal ütleb esimeses isikus rääkides, et ta hävitab need kaks linna.

Mooses Siinai mäel

Mooses oli see, kes suhtles kõige rohkem Jumalaga; tema oli ju vastutav kümne käsu eest. Pärast mitu päeva kestnud teekonda tõotatud maa poole on iisraellased kõrbes mäel. Teofaania toimub tiheda pilve kaudu, mis koosneb tulest, äikesest, välkudest ja ka pasuna helistamisest.

Jumal soovib aga rääkida ainult Moosesega kõrgel. Seal toimus Iisraeli seaduste ja kümne käsu edasiandmine. Mõned Jumala käsud on tänapäevani tuntud, näiteks: "Sa ei tohi kedagi ebajumalaks pidada peale minu." Et lugeda kogu teksti, ava Piiblist 2Moosese 20. peatükk.

Iisraellastele kõrbes

Siin toimub teofaania, kui iisraellased kõnnivad tõotatud maa poole. Pärast põgenemist egiptlaste eest ja Moosese juhtimisel teeb Jumal veel ühe ilmutuse. Et tema rahvas, iisraellased, saaks turvaliselt järgneda, ilmub Issand keset pilve.

See oli teejuhiks kõrbes pärast seda, kui iisraellased ehitasid telgi, s.t. püha koha, kuhu paigutati Seppekirst. See koosnes kardinatest ja muudest materjalidest, näiteks kullast. Tulles tagasi teofaania juurde, siis iga kord, kui rahvas sai laagri üles seada, laskus pilv alla, et anda märku.

Iga kord, kui see tõusis, oli aeg, et rahvas läheks mööda teed tõotatud maale. Tasub meeles pidada, et see teekond kestis umbes 40 aastat.

Eelija Hoorebi mäel

Eelija oli üks lugematutest prohvetitest Piiblis. Siin, I Kuningate raamatus kuninganna Isebeli poolt tagakiusatud prohvet läheb kõrbesse ja seejärel Hoorebi mäele. Jumal oli lubanud, et ta ilmub Eelijale.

Koopas viibides puhus väga tugev tuul, millele järgnes maavärin ja lõpuks tuli. Pärast seda tunneb Eelija õrna tuulepuhangut, mis näitab, et see oli Jumala ilmumine. Selles lühikeses kohtumises tunneb prohvet end tugevamana pärast seda, kui Issand rahustab teda võimalike hirmude suhtes, mis Eelija südames käisid läbi.

Jesajale ja Hesekielile

Kahe prohveti vahel esinevad teofaaniad on üsna sarnased. Mõlemal on nägemused templist ja kogu Jumala kirkusest. Mõlemast ilmutusest antakse aru kummagi prohveti piibliraamatutes.

Jesaja jutustab samanimelises raamatus, et Issanda rõivakate täitis templi ja Ta istus kõrgel ja kõrgel troonil. Hesekiel nägi kõrgel troonil mehe kuju, kes oli ümbritsetud särava valgusega.

Sel viisil julgustasid need nägemused neid kahte prohvetit levitama Issanda sõna kogu Iisraeli rahva seas innukalt ja julgelt.

Teofaania Uues Testamendis

Õppige nüüd, kuidas teofaaniad Uues Testamendis toimusid, millistest jumalikest ilmingutest räägitakse ja kuidas need toimusid Piibli teises osas. Tasub märkida, et kuna tegemist on Jeesuse Kristuse kohalolekuga, keda peetakse ka Jumalaks, võib teofaaniaid nimetada ka kristofaaniateks.

Jeesus Kristus

Jeesuse tulekut maa peale peetakse seni suurimaks teofaaniaks. 33 eluaasta jooksul sai Jumala poeg lihaks ja püüdis levitada evangeeliumi, head sõnumit, samuti Jumala armastust inimkonna vastu.

Jeesuse lugu Piiblis, mis kulgeb tema sünnist kuni tema surma ja seejärel ülestõusmiseni, on jutustatud neljas raamatus: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese raamatus. Kõigis neis on mainitud mõni sündmus Jumala poja elus.

Teine Jeesusega seotud teofaania on see, kui ta pärast ülestõusmist ilmub apostlitele ja räägib ka oma järgijatele.

A Saul

Saulus oli üks suurimaid kristlaste tagakiusajaid pärast Jeesuse surma. Ta hoidis usklikke evangeeliumi vastu. Kuni ühel päeval juhtus temaga teofaania: Jumala poeg tegi ilmutuse. Jeesus noomis teda kristlaste tagakiusamise eest. Isegi Saulus oli teofaania tõttu ajutiselt pimestatud.

Selles osas tegi Saulus meeleparandust ja muutis isegi oma nime Saul Tarsuse Paulusest, saades tuntuks kui Paulus Tarsusest. Peale selle oli ta üks suurimaid evangeeliumi levitajaid, olles Uue Testamendi kolmeteistkümne raamatu autor. Just nende raamatute kaudu põhineb kristlik õpetus, esmapilgul.

Johannes Patmosel

See on viimane Uues Testamendis leiduv teofaania, mis on seotud Piibli viimase raamatuga: Ilmutusraamat. Patmosel vangistuses viibides teatab Johannes, et tal oli nägemus Jeesusest, milles ta ilmutas talle üleloomulikku väge.

Kuid see polnud veel kõik. Selles Jumala Poja ilmumises oli Johannes määratud nägema aja lõppu. Ja lisaks pidi ta kirjutama sellest, mida tähendab kristliku usu kohaselt Jeesuse teine tulemine inimkonnale.

Just Johannese kaudu valmistatakse kristlasi ette apokalüpsiseks ja kõigeks, mis toimub nn lõpuaegadel.

Teofaania elemendid Piiblis

Püha Piibli teofaania elemendid on ühised elemendid, mis esinevad Jumala ilmingutes. On selge, et kõik elemendid ei esine igas teofaaniatüübis. See tähendab, et mõned elemendid esinevad mõnes ilmingus ja teised mitte. Mõista nüüd, millised need elemendid on!

Ajutisus

Üks teofaania tunnusjoontest on kindlasti ajutisus. Jumalikud ilmingud on ajutised, st kui nad saavutavad oma eesmärgi, tõmbub Jumal peagi tagasi. See ei tähenda siiski, et Jumal on neid hüljanud.

Nagu Piibel väljendab kõigis oma raamatutes, on Jumala ustavus oma rahva suhtes püsiv. Seepärast, kui ta ei saanud isiklikult ilmuda, saatis ta oma sõnumitoojad. Ja isegi kui saadetud sõnum oli ajutine, on pärand igavene.

Üks näide on poeg Jeesus Kristus. Kuigi ta viibis maa peal vaid lühikest aega, umbes 33 aastat, kestab tema pärand tänapäevani.

Pääste ja kohtuotsus

Jumala teofaaniaid esineb Piiblis üsna sporaadiliselt. Kuid seda juhtub ühel põhjusel: päästmine ja kohtumõistmine. Lühidalt öeldes olid need viimased abinõud.

Kõige tuntumad ilmingud on Jumala külaskäik Aabrahami juurde enne Soodoma ja Gomorra hävitamist Vana Testamendis. Või kui Jeesus külastab nägemuses Patmosel vangistatud Johannest, on sellest suurepärane tõend.

Kui Jumal, kas Isa, Poeg või Püha Vaim, ilmutas end inimese ees, siis oli see päästmise või kohtumõistmise küsimustes, kuid alati andes eelistuse inimestele, kes Teda järgisid. Seetõttu pakuti evangeeliumi levitamiseks suuri vabastusi või stiimuleid.

Pühaduse omistamine

Kõik kohad, kus Jumal teostas teofaaniaid, muutusid, isegi kui ainult ajutiselt, pühadeks kohtadeks. Üks näide on kindlasti see, kui Aabraham, keda varem veel Aabramiks kutsuti, püstitas Sekemi mäe tippu altari.

Või kui nad olid teel tõotatud maale, ehitasid iisraellased oma 40-aastase kõndimise ajal kõrbes lehtmaju, mis kaitsesid Seppekarpi. Iga kord, kui Jumal ilmutas end pilve kaudu, muutus see koht ajutiselt pühaks.

Lõppude lõpuks oli suur hüüatus, kui Taevane Isand laskus alla, et pidada dialoogi inimkonnaga. Jumalikud ilmingud on üsna haruldased, seepärast on vaja omistada pühadust.

Ilmutuste erapooletus

Jumal on kõikvõimas, kõikjal olev ja kõiketeadlik. Seega on Ta vastavalt Taeva ja maa ainus ja kõikvõimas, Tema kohalolu on kõikjal tunda ja Ta teab kõike. Ja ilmselgelt on Tal nii palju võimu, mida inimaju ei suuda mõista.

Sellepärast öeldakse ilmutuste osalisusest. Kui Jumal ilmutas end, tähendab see, et inimkond ei ole võimeline mõistma Jumala terviklikkust. Nii nagu ta ütles Moosesele, et ühelgi elusolendil on võimatu näha kogu kirkust.

Lõppude lõpuks oleks esimene asi, mis juhtuks, surm, kui mõni inimene peaks Jumala tegelikku kuju vaatlema. Seepärast ei näita Ta ennast ilmsikstegevuses täielikult.

Hirmuäratav vastus

Kõik, mida inimene ei tunne ja mis talle esmakordselt esitatakse, on esialgne tunne hirmu tunne. Ja teofaniates toimub see sageli. Kui nüüd Jumal ennast esitleb, siis sageli toimub see loodusnähtuste kaudu.

Nagu kõrbes Siinai mäel oli kuulda äikest, pasunahäält, välku ja suurt pilve. Nii näitas see inimeste jaoks tundmatut. Kui Jumal esimest korda Moosesega kõneleb, on nähtus, mis toimub põõsas tulega.

Need on seletamatud sündmused ja esimene reaktsioon, isegi kui see on teadvustamata, on hirm. Vaatamata esialgu häirivale stsenaariumile, kui Jumal kõneles, olid kõik rahustatud.

Eeskatoloogia visandatud

Aegade lõpp on väga hästi märgitud Piibli viimases raamatus, Ilmutusraamatus, mis kirjutati ainult tänu teofaaniale. Patmosel vangistatuna saab apostel Johannes nägemuse Jeesusest Kristusest, mis näitab natuke sellest, mis saab olema kõige lõpp.

Kuid lõpuaegadest ei ole tõendeid mitte ainult Ilmutusraamatus, vaid seal on mitmeid "pintslitõmbeid" läbi Uue ja Vana Testamendi peatükkide. Seal on mitmeid ettekuulutusi, olgu see siis Jumal, kes ilmutab end prohvetitele.

Või isegi Jeesus Kristus, raamatutes, mis jutustavad osa tema elust, kui ta hoiatas, veel elus olles, apokalüpsise eest.

Teofaaniline sõnum

Ainus põhjus, miks Jumal otseselt ilmus, oli väga lihtne: saata sõnum, olgu see siis lootuse, hoiatuse või hoole sõnum. Kõik on alati olnud sõnum. Nüüd, üks näide sellest on see, kui ta ütleb Aabrahamile otse, et ta hävitab Soodoma ja Gomorra.

Või kui ta räägib sellest, et ta tahab altarit Sekemi. Isegi kui ta räägib Moosesega Siinai mäel kümnest käsust. Tegelikult edastab ta sõnumit ka siis, kui on vaja julgustust. Ta teeb seda otse prohvetite Jesaja ja Hesekieliga, kes on tunnistajad kogu Jumala Kuningriigi hiilgusest.

Kuidas seda peaksite tegema

Teofaaniate tunnistajaks või neile ligipääsemiseks on üsna lihtne. Lugege lihtsalt Püha Piiblit. Kahes Vana Testamendi raamatus, Genesis ja 2. Moosese raamatus, on kaks fantastilist Kõigevägevama ilmumist.

Kui aga tegemist on teofaania toimumisega, siis on seda raskem ennustada. Selleks on ju vaja väga konkreetset hetke, et see toimuks. Seetõttu on parem õpetada, kuidas Jumalale läheneda: palve kaudu.

Või siis selleks, et saada lähedasem kontakt Jumalaga. Nagu Piiblis endas öeldakse, et Jumalaga kontakti saamiseks ei ole vaja minna pühadesse templitesse. Piisab sellest, kui enne magamaminekut põlvili langeda ja hüüda taevase Issanda poole.

Kas teofaniad toimuvad tänapäeval veel?

Pühakirja järgi, jah, lõppude lõpuks ei ole imede ajastu lõppenud. Teofaaniad toimuvad sageli loodusnähtuste kaudu, mis esmapilgul tunduvad seletamatutena. Kuid Jumal tegutseb kogu aeg.

Lõppude lõpuks tasub meeles pidada, et teofaaniad on eelaimus aegade lõpust. Paljud usklikud leiavad sarnasusi praeguste sündmuste ja apokalüpsises kirja pandud sõnade vahel. Valejumalate kummardamine, hirmuäratavad ja üha sagedamini toimuvad õudsed kuriteod.

Teine punkt, millele kristlased osutavad, on loodusnähtuste suurem sagedus, mis oleks Jumala ja lõpu aegade ilmingud. Seega on õige öelda jah, et teofaaniaid ikka juhtub ja kuna Jumal on kõiketeadja, st Ta teab iga sammu, kõike, mis juhtus ja juhtub, siis on see Tema plaan.

Unenägude, vaimsuse ja esoteerika valdkonna eksperdina olen pühendunud sellele, et aidata teistel oma unenägudele tähendust leida. Unenäod on võimas tööriist meie alateadvuse mõistmiseks ja võivad pakkuda väärtuslikku ülevaadet meie igapäevaelust. Minu enda teekond unistuste ja vaimsuse maailma sai alguse üle 20 aasta tagasi ning sellest ajast alates olen neid valdkondi põhjalikult õppinud. Jagan kirglikult oma teadmisi teistega ja aitan neil luua ühenduse oma vaimse minaga.